Jälle mingid peod

Kuna teistel oli vaheaeg, siis ei tundunud see, et mina koolis käima pean kuidagi üldse aus. Seega foldisin enamus päevad. Kolmapäeval tahtis neiu Kai midagi teha ning otsustasime retrole minna. Rahvast oli, nalja oli, promilli jagus.. Neljapäeval oli unevõlg kordades suurem, kui ükski muu tegevus olla oleks saanud. Reedene päev on müsteerium, peale selle, et Kamps kutsus mind vist edasipidi Värrrrrrrrrrrrdjaks. Laupäeval oli Suema sünnipäev, mis oli ka positiivne. Jehh. Pühapäeval mõnus olla, vana hea Põlva. Esmaspäevast otsustasin, et ma ei puudu sellel nädalal mitte ainsatki tundi koolist ja nüüd ma üritan sellega hakkama saada !

Ilusat kevadet, mu kallid !

Blogiigatsus...

Mõtlesin vahepeal, et jätan selle blogimise sinnapaika. Täna teiste postitusi lugedes tuli nii suur tahtmine ka enda blogi täiendamiseks. Kirjutan siis sellest, et vahepeal oli mul praktika, millega seoses sain ma kaks nädalat lihtsalt kodus lebotada ja teha mitte midagi. Kahju, sest nüüd harjusin ma sellega ära ja enam koolis käia üldse ei viitsi. Mis siis, küll ma hakkkan viitsima kunagi võibolla. Reedel kolis Arhitektisse uus elanik, mis siiamaani on elu ainult lõbusamaks muutnud, eks näis mis tulevik toob. Nädalavahetuse esimese õhtu saatsime mööda minu juures, natuke ebaselgemas olekus kui tavaliselt ja laupäeval passisin terve päeva tööl ( mis polnud üldsegi mitte lõbus). Laupäeva õhtuks olin nii väsinud, et mistahes tegevus tundus mulle igav ja tüütu. Seega nädalavahetus küll millegi poolest ei erinenud ühest keskpärasest Tartu nädalavahetusest. Ja btw, Mari on mu maailma lemmikum sõbranna, sest ta on ainuke inimene, kes üldse minu probleemidest aru saab ja kaasa rääkida oskab, aitäh !