JAAAA !Magasin mingi sada tundi ilmselt, külmavärinad ja sain üle pika aja teki all magada. Hommikul tülitsesin isaga ja närvitsesin :)) Siis mõtlesin, et hakkaks koristama, mõeldud- pooleldi tehtud. Tekkis plaan numbritega linnna minna, hakkasin sättima ja särgid-värgid. Liska kappas märjalt siia, ilm ilus päike paistab jne. Opsti, vaatasime bussiaja ja vaatasime aknast välja, TERE PADUKAS ! Nii kogusime ennast, mida lähemal tuli bussipeatusesse suundumise aeg, seda suuremaks läks vihmasabin. Okei, issi vii meid linna ? OKEI! Oodake. Aga meil polnud aega seda 5 minutit oodata ja oli vaja välja vihmakätte minna, et bussile JÕUDA. Kuid bussile me ei jõudnud, jäime maha :) ! Läbimärjad, läksime tagasi minupoole ja tõmbasime pauguga kinni lükatud ukse taaskord lahti, tegin kutsikasilmi ja isa nõustus meid seekord kohe ära viima. Saime linna, Marian ja Anette ootasid meid taskus. Kinoplaan, jäime filmile hiljaks. Okei, lähme Twilighti vaata, MULLE SOBIB (L). Siis blokkis üks ja blokkis teine, Marian loobus. Läksime kolmekesi. Mina elasin ennast kohe filmi sisse, Liska ja Anette minumeelest filmi ei jälginudki, pigem naersid ja lasid waka wakat üle saali :)! Elamus omaette !! Ja nüüd olen taaskord kodus ja kirjutan endale, et mitte homme mõelda mida ma küll eile tegin. Kuid miski ütleb mulle, et mu teod pole tänaseks veel lõppenud !
Vihmapiisk on väike ja kui ta kukub pähe, siis haiget ta suuremat ei tee...
Kuid su pisarad on rasked ja kui neid pole vähe, siis kildudeks süda puruneb sees !
Vihmapiisk on väike ja kui ta kukub pähe, siis haiget ta suuremat ei tee...
Kuid su pisarad on rasked ja kui neid pole vähe, siis kildudeks süda puruneb sees !
No comments:
Post a Comment