5 mintsane lugu

Raskus, armastus, võitlus, vabadus
jooks millegi suunas, kuid auhind on saladus
Uurin asja selguseni või kuni mu jõud raugeb
mõistatus, kuid mina olen lahendist veel kaugel

Elu ei ole mee lakkumine...

Elu on otsimine... jah, kel veab, sel leidmine
Otsisin tühjalt ja ei tea mida.leidsin inimese
Tema oli eriline, mitte nagu kõik need teised, ta oli teistsugune
Lõpuks ometi sain oma teekonnale väärilise kaaslase
Kellegi kellega jagada selle mõttetu maailma rõõme ja kurbust
Tema oli see ainus ja õige minu jaoks, nii mulle vähemalt tundus
Aeg möödus muretult, elu oli ilus, kuni päevani mil see juhtus
olin abitu ja teovõimetu, kogemusi nappis ja kõik muutus
ta tahtis olla üksi, mõelda, olla vaba ning sõltumatu, tahtis puhata
sellega leppimine tuli iseenesest, kes olen mina et mitte lubada?
Mul oli õigus küll viimasele sõnale kuid ma ei kasutanud seda - lasin tal
minna
parima asja oma tühisest elust, millest nõnda kiirelt olin jäänud ilma.
Üksi olemine ei olnudki nii raske kui algul mõtlesin, piinast tohutust
Mul olid mu sõbrad ja muidugi muusika millest leidsin taas lohutust
Meeles veel need sõnad ja tunded mis kunagi sai välja öeldud
mälestused elasid edasi mõtetes ja jällegi, aeg möödus
Ta tuli mu juurde tagasi, mul oli õigus, kuid mis siis
Minu tunded olid muutund, rääkisin talle tõde ja ta nuttis
Ebameeldiv olukord - kuid ma ei suutnud enam valetada talle
Sest teadsin et tõde ei tee kunagi kokkuvõttes samapalju haiget kui vale!

Aeg ravib ja otsing läheb ikka edasi.

miski pole kindel, kõik on habras
ja just kõige paremal hektel miski halb meid tabab
ja enne seda võiski tunduda et oled oma saatuse sepp
kuid nüüd pigem et keegi teine vajutab nuppe sinu eest

Sulle ja su sõbrale tungitakse tänavapeal kallale, kas see on eesti politsei
kes sind aitab?
Läbi juhuse saavad nad tüübid küll kätte, kuid kas kohus paneb ikka õigluse
paika
Üks saab aasta tingimisi teine kuus kuud ühiskondlikult kasulikku tööd
Teile jäävad noa torkehaavu täis kehad, pluss mitmed vihast magamata ööd
Ja neid öid veel jätkub, viha pole otsas, kõik on alles ees
Sõber ei saa kunagi tegeleda enam spordiga, liigub elulõpuni longates.
Ja hing mis oli ennem soe on nüüd pikka aega külm
kui ennem ei tunnetand maailma kurjust, siis nüüd küll
Edasi kaevata pole ka mõtet, tüübid alles Eestisse tulnud – lehed puhtad
Ees kõik need tulevased pimedad ööd, mil välja minnes su ema nutab
purunesid illusioonid maailmast, kus kõike saavutab vaid heaga
karistuspoliitikas valitseb kriis, õiglus tuleb ise jalule seada
Nende leidmine ei pakkunud erilist pinget, nimesid teades on aadresski käes
Kirjeldamatu on see viha hetkel mil seda tõbrast jälle näed
kohal oli neist vaid üks ja kõik need valed mis vabandasid välja teist meest
keskmist kasvu, jässakas, umbkeelne kabi kel oli ülbust rohkem kui kahe
eest.
Toimus rüselus ja järgmine hetk oli ta pea sinu käte vahel
Üheksakümmend kraadi vasakule , kraks – ja maailm olekski juba parem
Sõbra keelavaid hüüdeid sa ei kuulnud, kuid õnneks lasid tal ise enesest
minna
Hiljem mõtlesid et ta pääses, kuid tegelikult pääsesid ka sina
tegelt pääsesid ka sina..
sul oleks tõesti olnud piisavalt aega vanglas
mõistmiseks, et viha sünnitab vaid rohkem vihkamist, vägivald vägivalda


Sa pääsed lõpuks tulema, see maakoht ei hoia Sind enam kinni -
võibolla kui vanemad oleks veel elus.. ja siis ehk toidaksid nemad Sind?
a Sa oled harjund hakkama saama, ja Sul on vähemalt enda kirjutatud riimid
mida oled loonud ikka siis, kui keegi Su nina ees on ukse virutanud kinni
töökaaslased on ka värdjad, kellega on ainult jõuga asju aetud
a see kõik on suva, sest lõpparve oli kuuldavasti juba lõuna paiku laekund
kell saab viis ja suvetöö seal kuradi vabrikus on möödas -
nüüd pole enam paratamatusi, vaid edaspidi juba ise valid kussa töötad
Sind ootab ees uus linn ja tasuta koht kõrges õppeasutuses
paistab, et üle tüki aja oled tulvil tegutsemistahet ja põled nagu tules
lahkumise idee Sa võtsid igatahes kähku omaks, ei poeta pisaraid,
pigem näitaks keskmist, kui see koht oleks Su silmis mingit tähtsust omand
netipunkti kaudu tead nüüd veebist paari kutti
ja mis kõige tähtsam - ka üht tüdrukut, kes viis kogu Su süsteemi haripunkti
kas see ongi uus elu? kui nii, siis tähistab oma lahkumist sealt pärapõrgust
juba täna õhtul, sest see ongi see, mis pärast pikki aastaid on päral lõpuks
seisad ristmikul, kuid juba suund on teada.. ja kuna hetkel Su jaoks
kõik uus on hea, Sa loodadki, et küll mõni autojuht end peatab
hoiad pöialt julgelt püsti ja riided tuules lehvimas sa naeratad
ja iga möödasõitja ütleks, et Sind nähes poleks küll millegi üle kaevata
ei lähe kaua, auto peatub, üks repliik ja lähedki sisse
kuigi sealt kostuv muusika (nts nts nts) teeb Sind pigem närviliseks
see noor rullnokk tuleb Tallinnast, a Sa ei tea, et ta käis seal ja ostis
endale just uue auto (miks?) sest eelmise ta sõitis täispeaga sodiks
sõidu käigus selgub, et tal on teises autos samast mastist sõbrad
kes said edumaad, kui ta peatus ja Sind peale tahtis võtta
tunned lõhna, misasja - joond oled või, tüüp surub gaasipidet põhja
ta sõber kõrvalautos tahab näha, et kummal rohkem masin sisse võtab
kohe möödutegi tast ja juba röögid: "missa teed? las ta kurat nöögib
neil pole hullu, a Su enda auto on praegu vastassuunavööndis!"
soovid et see lõppeks, Sul on hetkega kopp ees sellest põnevikus
paned silmad kinni, kas lõppes, lõppes küll jah, kuid mitte õnnelikult ...




Ma hetkel väga kiindunud sellesse laulu :)!